NB! Juurdepääs korstnale
Katusesildade kinnitamisest
Katusel liikumise lihtsustamiseks kasutatakse katuse käigusildasid, teenindusplatvorme ja muid katusekattele kinnitatavaid lahendusi.
Katuse käigusillad muudavad turvaliseks juurdepääsud korstnatele, läbiviikudele, akendele ja teistele katusel esinevatele sõlmedele, mis vajavad perioodilist hooldust. Metallist katusekatete korral reguleerib selliste toodete omadusi standard EN516, mis esitab konkreetsed nõuded, millele tooted ja nende paigaldus peab vastama. Kuna tegemist on toodetega, millest teinekord võib sõltuda ka inimelu, teeme väikese kokkuvõtte peamistest nõuetest, millele paigalduse käigus tähelepanu pöörata.
Standardis EN516 määratakse katusesildadele kaks võimalikku paigaldusvarianti – Klass1 ja Klass2. Erinevus seisneb lihtsalt väljendudes vaid selles, et Klass2 paigalduse korral tohib sildade külge kinnitada isikukaitsevahendeid, Klass1 korral mitte. Isikukaitsevahenditeks loetakse turvasiine, turvaköisi jm lahendusi kuhu inimene end kinnitab katusel viibides. Klass2 korral peab katusesilla komplekt (st kinnitused, sillaplaadid ja kinnitustarvikud) tagama ligi 1000 kg staatilise koormuse ja katusesild peab jääma katusele kindlalt kinni olukorras, kus inimene peaks katusel hakkama libisema ja tema ainus pidurdaja ongi seesama katusesild. Klass1 korral isikukaitsevahendeid sildadele kinnitada ei tohi. Sildadel on lubatud koormuste korral küll saada kahjustatud, kuid nende kinnitus Klass2 korral peab olema tagatud.
Milliseid nõudeid esitab standard neis kahes klassis materjalidele ja paigaldusele?
Edasine selgitus seletab sildade kasutamist metallist katusekatetel – profiilplekkidel, valtsplekil ja Klassik-tüüpi katusekatetel. turva001Klassik ja valtskatuse korral peavad siiski kinnituseks kasutatavad poldid ja mutrid olema kangemast terasest, kui tavapäraselt oleme harjunud. Peamine erinevus seisneb asjaolus, et poldid peavad kannatama pingutuskoormust ilma keeret kaotamata valtskatuse korral 33 Nm ja Klassikul 50 Nm. Tavapärases kasutuses olev polt-mutter liide kipub keeret kaotama 30 Nm korral ja isegi allapoole. Vaid eelpooltoodud pingutuskoormusega kinnitatud katusesildade kinnitus katusekatte püstvaltsi külge tagab Klass2 nõuetele vastava tulemuse. Materjalidele esitatud nõuetes rohkem erisusi nende kahe klassi vahel ei ole. Küll aga on suurem erinevus paigaldusnõuetes.
Profiilplekkide korral (trapetsikujulised laineplekid, kivimustriga plekid) peavad katusesildade otsmised kinnitused kinnituma läbi katusekatte puitkonstruktsiooni minimaalselt 100 mm pikkuse kinnitusvahendiga. See tähendab, et otsmised kinnitused peavad kinnituma sarikasse. Kui seda pole võimalik tagada (profiilpleki lainepõhi ei satu sarikaga kohakuti), tuleb sarikale luua küljele lisaklots, et tagada vähemalt 100 mm sügavuses kinnitusvahendi kinnitus puitmaterjali.
Ülejäänud kinnituste paigaldusel tuleb jälgida tootjapoolses juhendis soovitatud kinnituste sammu ja jälgida, et kinnitused satuks roovitusse ning kinnitustarvik ei läbistaks aluskattekilet. Klassik-tüüpi ja valtsitud katusekatte korral peab silla kinnituse ülemises ja alumises ääres olema katusekate ise kindlalt kinnitatud roovile.
Soovituslikult võiks silla kinnituse alal olla 1 meetri ulatuses silla all topeltkogus katusekatte kinnitusi. Klassiku korral on soovitav otsmiste kinnituste juures sarnaselt profiilplekkidega kinnitada 100mm kruvidega läbi pleki puitkonstruktsiooni. Vaid sellisel juhul võib katusesildadele anda Klass2 paigaldusgarantii.
Turvaköie kinnitamisel katusesillale ei tohi kinnitatav koormus ületada 150 kg ja kasutajaid tohib olla vaid üks. Turvaköit tohib kasutada vaid katusesilla räästapoolsel suunal. Turvaköit ei tohi kinnitada ainult sillakinnituse külge! Garantii Klass2 kohta saab anda paigaldaja, mitte tootja! Paigaldaja peab jälgima tootjapoolseid juhendeid ja tagama eelpooltoodud kinnituslahendused.
Katuseredelite kasutamine on kohustuslik
Aastaid on olnud küsimusi katuseredelite ja käiguteede kasutamise vajadusest ja kohustusest. Alates aprillist 2017 on selles osas saabunud mõningane selgus. Nimelt nõuavad Vabariigi Valitsuse määrus "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" ning Tuleohutuse seadus kõigile katustele kohtkindla redeli paigaldamist küttekolleteni ligipääsuks.
Tõlgituna maakeelde tähendab see, et iga hoone, mis saab kasutusloa, peab ette näitama katusele statsionaarselt kinnitatud redeli või astmed korstnani pääsemiseks. Vanematel hoonetel esitab sellekohase nõude edaspidi regulaarselt korstnahooldustöid teostav korstnapühkija akti kinnitades. Lisaks eelpooltoodud määrusele kehtib Eestis rahvuslik standard EVS812 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid, mis määrab täpsemad nõuded ligipääsudele. Sellest peamisest Eesti küttekollete ehitamisel juhindutavast dokumendist saame teada, et kõigile katustele kaldenurgaga üle 11° on statsionaarne redel kohustuslik. EVS812 saab peagi ka seaduse jõu, kui selle nõuded seotakse Vabariigi Valitsuse määruse täiendusega.
Meenutuseks meie valdkonnast, et EVS812 keelab korstende katmise täies ulatuses plekiga. Lubatud on korstnamütsid ja sademekatused, kuid korsten peab olemas visuaalselt vaadeldav vähemalt kahest küljest. Juhul, kui see nii ei ole, palub korstnapühkija korstent katvad küljeplekid eemaldada. Vaid moodulkorstnaid (v.a. metallist) on lubatud tootjapoolse heakskiidu korral katta metallist kattega. Sellekohane nõue on jõus juba aastast 2007, kuid selle järgimise aktiivsus on olnud kasin.
Katuse turvavarustuseta majad võivad jääda kasutusloata
Ilma katuse turvavarustuseta hoone võib jääda kasutusloata, kui omavalitsus ei pea ehitist ohutuks. Millised turvatooted peaksid selle vältimisteks katustel olema? Vaatame tähtsamad detailid üle.
Ehitusseaduse kohaselt peab olema ohutu nii ehitis ise kui ka tagatud selle hooldus- ja remonditööde turvalisus. Selle eest vastutab hoone omanik. Üldpõhimõte on see, et kui katusel tohib liikuda, tuleb see varustada allakukkumise ja libisemise eest kaitsva turvavarustusega. Ehitusmaterjalide Tootjate Liit koos Tööinspektsiooniga on välja töötanud katusetööde ohutusjuhendi, mis on aluseks ka katuse turvalisuse tagamisel.
Juurdepääs katusele
Hoonetel peab olema piisavalt püsivalt kinnitatud redeleid, mis tagaksid ohutu juurdepääsu katusele. Teisaldatavaid redeleid võib kasutada juhul, kui inimvigastuste oht ei ole reaalne. Juurdepääsuteed peavad mõõtmetelt sobima ka ehitusmaterjalide ja tööriistade katusele transportimiseks. Püsivalt kinnitatavad redelid tuleb allosas lukustada, et lapsed ei saaks katusele ronida.
Nõuded katusele pääsemiseks olenevad maja kõrgusest. Kui fassaadi kõrgus on vähemalt 8 meetrit, peab katusele minek käima hoonesiseselt katuse- või seinaluugi kaudu. 4–7,99-meetrise fassaadikõrguse korral võib alternatiiviks olla ka püsivalt kinnitatud või kokkupandav kukkumise eest kaitsva turvasiiniga kukkumiskaitsega seinaredel. Kui fassaadi kõrgus juurdepääsukoha juures on kuni 4 meetrit, võib lisaks kasutada teisaldatavat libisemiskaitsega redelit.
Turvaline liikumine katusel
Korstnate, ventilatsiooniseadmete või muude korrapärast hooldust nõudvate seadmete või konstruktsioonide juurde peab katusel viima katkematu juurdepääsutee. Selleks on käigussillad või katuseastmed, kusjuures kõigi osade külge peab olema võimalik kinnitada ohutusköisi ning seega peavad need kannatama inimese raskust. Kui katuse kalle on järsem kui 38 kraadi, tuleks juurdepääsuteed varustada turvakonksude või käigusildade külge kinnitatavate käetugedega.
Katusele tuleb paigaldada kinnitusvõimalusi sellise mahus, et inimeste ohutus oleks tagatud kogu katusel. Kui fassaadi kõrgus on üle 8 meetri, tuleb kinnitussüsteemina kasutada käigusildu ehk teenindusplatvorme koos turvasiinidega. See tagab kõrgematel katustel suurema turvalisuse, kuna inimesel pole katusel liikudes vaja ohutusköit järgmisse kinnituspunkti edasi tõsta ning ta pidevalt kaitserakmetega katuse külge ühendatud. Kuni 4-meetrise fassaadi korral peavad piisab katuseharjal paigaldatud kinnituspunktidest kaitserakmete jaoks.
Kaitse lume vastu
Hoone omanik vastutab, et katuselt pudenev lumi või jää ei kahjustaks inimesi ega vara. Seetõttu tuleb viilkatusel lumetõkked paigaldada kohtadesse, kus räästa all liiguvad igapäevaselt inimesed või pargivad autod. Hoone sissepääsude kohale võiks lisaks ehitada kaitsekatused. Kui räästasse tekkivad ohtlikud jääpurikad, võib nende ärahoidmiseks paigaldada vihmaveerennidesse küttekaablid, mis ei ole hinnalt eriti kallid.
Kõik katusel kasutatavad turvatooted peavad korrosioonikindlad ning nende eluiga peab olema pikem kui katusematerjalil. Turvatooted tuleb kinnitada vastavalt tootja paigaldusjuhendile püsivalt katuse külge. See ei tohi kahjustada katusekatet, mistõttu soovitav on kasutada katusematerjali tootja valmistatud või soovitatud turvavarustust.
- Katuseluuk
- Katuseredel
- Katusesild
- Lumetõke
- Ohutuspiire
Tugevalt kinnitatud lumetõke püüab laviini kinni
Katusevahetustööd kipuvad olema rohkem suvise ja kuiva aja tegevused, kuid leidub võimalusi ka talvel katust funktsionaalsemaks muuta. Meie kliimas tekitab sellise vajaduse katusele kogunev lumi.
Iseenesest on hea, kui lumi katuselt maha libiseb, kuid teatud juhtudel on siiski mõistlik seda katusel hoida. Lisaks inimese ja räästa alla paigutatud vara turvamisele on lumetõketel ka vihmaveerennide kaitsmise ülesanne. Eriti ilmneb vajadus lumetõkete järele märtsikuus, kui katusele on kogunenud korralik hang ning ühel hetkel hakkab see alla liikuma ja pühib teelt kõik, mis ette jääb. Üks kuupmeeter märga lund kaalub 200-400 kg ja võib vaid ette kujutada, kui suurt purustavat jõudu selline liikuv mass endast kujutab.
Väga tähtis on ka õige rennide paigaldus. Katusekatte serva üle räästa mõtteliselt pikendades peaks renni serv jääma sellest joonest allapoole. See tagab hooga libiseva lume ülelendamise rennidest. Kui renni serv on sellest joonest kõrgemal, takerdab lumi renni ja toob need suure tõenäosusega alla.
Lumetõkkeid on kasutusel torudega (nii kivi- kui plekk-katusele) ja nn valtsitud lumetõkkeid profiilsetele teraskatustele. Esimese variandi kasuks tuleks otsustada tugevama kinnituse pärast (lumetõkke kinnitused kruvitakse roovlaudadesse) ja väiksema sodi kogumise tõttu. Torulumetõke laseb männiokkad, -oksad ja puulehed kenasti läbi.
Teraskatuse korral saab kasutada ka profiili laineharjadele kruvitavat kolmnurkset lumetõkkeplekki. Miinuseks on see, et ta kogub palju prahti ja lamedama katuse korral võib lumetõkkele suruv suur mass lumetõkke kas katusest välja rebida või katuse lihtsalt mõlki vajutada.
Lumetõkete temaatika on lahendamata eterniitkatuste puhul, kuna see materjal ei luba oma rabeduse tõttu kasutada ühtegi üldlevinud lahendust. Kõigile muudele kaldkatusel kasutatavatele katusekatetele on meil lahendus pakkuda.
